HISTORIA NO MEMORIA - EXILADU, AZILU, HAKSOIT LUTU, LOMPAT PAGAR, REFUJIADU, EMIGRASAUN
Nicolau Lobato Nicolau Lobato Komandante Xanana Nino Konis Santana Taur Matan Ruak
Hanoin Hikas | TEMPO NO MEMORIA | Ita Nia Historia
 
In Memoria
Saudozu Companheiro

Helder Manuel Pires de Piedade

sexta-feira, 15 de novembro de 2013

Levi Bucar Corte Real, “Ho Konsensia Rasik, Ami Halo Manifestasaun 12 Novembru”

14 NOV 2013  BY: REDAKSI

Foto Margarida Az "Uma-Lulik"
Levi Bucar Corte Real
Foto Margarida Az. "Uma-Lulik" 
Komesa 1975 ba to’o tinan 1990, ONU no komunidade internasional taka matan ba luta populasaun Timor Leste ba ukun a’an. Mundu la hatene saida maka akontese iha Timor Leste. Tamba nee, funu resistensia durante periodu 1975-1990 hasoru okupasaun Indonesia, bele dehan hanesan “funu ida maka nonok liu husi mundu internasional”. USA no Australia mos taka matan, taka ibun, taka tilun. Sira finsih la rona populasaun TL nia susar no terus. Ema rihun atus mate mos sira la preokupa.

Maibe iha nebee deit, “lia los no dalan los” sempre manan. Naroman sempre mosu husi nakukun. Tempo to’o duni ona ba Timor Leste. Liu husi manifestasaun pasifiku 12 Novembru 1991, nebee ikus mai hamosu masakre bot iha rate Santa Cruz, Dili, joventude Timor Leste rihun atus no hamahon a’an iha organisasaun Joventude Loriku Aswain Timor Leste, hafanun ONU no komunidade internasional, husi sira nia toba dukur.

Momentu neba, Joventude Aswain Timor Leste (feto no mane) ho espiritu Unidade Nasional maka’as tebes, la haree ba kor politika A ka B, sira hotu kumu liman, hakilar ukun a’an ba mundu internasional. Hatudu ba komunidade internasional katak, populasaun Timor Leste nia luta ba ukun a’an, ejisti nafatin. Sira hotu kaer metin no prontu lakon isin lolon tomak tamba deit prinsipiu ida: “mate ka moris tenke ukun a’an”. Prontu, ho espiritu ida nee, sira hotu sei hirus matan ba kilat musan TNI. Wainhira TNI tiru kilat musan hasoru sira iha rate Santa Cruz, sira hotu la tauk. Hakilar nafatin ba ukun a’an.

Iha masakre bot nee, joventude barak tebes maka lakon sira nia vida, ate agora la hatene sira nia rate, barak hetan kanek, barak maka konsege moris. Mate restu husi 12 Novembru 1991 maka sei moris to’o ohin loron, ida maka Levi Bucar Corte Real.

Lembra hikas masakre Santa Cruz, Dili, Levi Bucar dehan, momentu neba, Joventude Loriku Aswain Timor Leste (JLA-TL), hotu-hotu ho konsensia rasik partisipa manifestasaun 12 Novembru 1991. Laiha ema ida maka obriga. “Laiha ema ida mak obriga ami atu halo demostrasaun maibe tanba patriotismu no mate ka moris tenke ukun raik an” ida ne’e mak lia fuan ne’ebe sai hosi Mate restu 12 Novembru 1991, Levi Bucar Corte Real, ne’ebe mak hetan kanek todan iha momentu ne’eba iha parte kabun tanba hetan tiru hosi Tentara Nasional Indonesia (TNI) no agora dadaun nia estatua mak iha igreja Motael nia oin ne’ebe toba iha ida seluk nia hitin.

“Momentu ne’eba hau sei SMA hela no halo tinan 19, laiha ema ida mak obriga ami ou dere ami nia odamatan atu ba halo demostrasaun maibe tanba ami nia patriotismu no hau rasik mos la ba bolu tan kolega sira seluk dehan mai ita ba halo funu ne laiha no maun bot sira ne’ebe mak lidera ami mos la obriga ami,” hatete Levi, wainhira dada lia ho jornalista STL iha Parlamentu Nasional Kuarta (13/11).

Levi Bucar Corte Real, mos haktuir katak nia involve an iha manifestasaun ne’e tanba nia hirus tebes bapa sira oho maluk timor oan sira iha Ainaro no soe iha rai ida naran Jakarta 2 tanba sei kik Levi labele halo buat ida maibe rai iha laran deit depois nia bot nia kontinua hasai nia hirus ne’e liu hosi manifestasaun iha Santa Krus hodi hamate ema barak no nia rasik mos kanek todan.

“Iha hau nia kik hau hare buat barak mak tentara Indonesia sira halo ba timor oan iha Ainaro ne’eba liu-liu iha fatin ida ne’ebe kuinesidu ho naran Jakarta 2, hanesan joven ida iha tempo ne’eba hau komesa hirus ona bapa sira no hau mos komesa halo ligasaun ho maluk sira iha ailaran sira konta buat sira ne’e bah au ho kolega sira seluk halo ami barani atu luta ba libertasaun nian. Wainhira hau mai eskola iha Dili iha tinan 1989 hau komesa ona partisipa iha aktividade politika nian mais hau nunka atu tuir klandestina tanba laiha esperensia maibe iha dili ami kontinua kolia ho kolega sira seluk konaba saida mak libertasaun ba indenpendensia mais kolega klandestina sira kontaktu nafatin ho ami no lori Maun bot Xanana nia foto hatudu baa mi, wainhira ami ahre foto ne’e ami sente indenpendensia iha ona ita nia oin maske nunka rona nia lian no hare nia oin,” katak Levi.

Iha manifestasaun nee, nia dehan, buat hotu lao ho organijadu tanba iha tempo ne’ebe sira atu ba tau aifunan ba matebian Sebastiao tanba ne’e klandestina sira komesa organija no fo hatene nia katak atu tama mos klandestina no nia hatan katak “Hau pronto atu tuir manifestasaun no pronto atu hamrik iha oin hodi halo demostrasaun”. “Iha 89 tuir aktividade politika mais la dun makas liu ida ne’e ami komesa halo manifestasaun to’o tinan 1991 mak akontese Masakre Santa Krus nian tanba iha 28 kolega Sebastiao mate tanba ne’e klandestina sira komesa organija ami no hau dehan ba sira hau pronto atu tuir manifestasaun no pronto atu hamrik iha oin hodi halo manifestasaun.

Momentu ne’eba ami konsentra iha Igreja Motael atu lori aifunan ba tau iha Santa Krus to’o iha Santa hw sei iha liur hela komesa bapa sira tiru ami no ami namtate tanba barak mak kartus kona no mate iha fatin balu moris kontinua halai maibe ida kanek todan ne’e labele halai tanba is laiha ona hanesan hau kona iha kabun hau sente katak hau mate depois hau halai ba rate laran no monu iha neba sorte kolega ida ajuda hau mais ami la kuinese malu ida maibe hare malu hanesan maun ho alin tanba ami hotu iha hanoin ida katak hakarak ukun an,” haktuir Levi.

Levi mos hatete, “Momentu hau kanek todan bapa sira tula ami ba iha hospital military nian iha lahane ne’eba hau halo tratamentu durante semana 3 nia laran sorte kolega ida naran Rogerio “Ameta” mak ajuda hau tanba hau kanek todan maske nia mos kane todan. Tanba Maromak nia grasa bapa sira mos la oho ami no haruka ami fila no hw mos ba liu Ainaro hodi halo tratamentu tradisional depois diak tanba sente la siguru iha tinan 1994 hau ho kolega sira seluk komesa sai hosi TL ba Indonesia ho naran seluk tiha depois to Bali hau eskola tanba bapa sira komesa buka ami entaun iha kolega barak mak ajuda inklui hau nia kuinadu rasik komesa trata hau nia dokumentus ikus mai hau halai ba iha Macao tanba hau ho kolega sira seluk hanesan sassin ne’ebe mak moris. To’o iha Macao jornalista sira komesa buka ami hodi husu no komesa publika sai ona ba mundu konaba masakre Santa krus nian no iha Macao la kleur sira haruka ami ba iha Portugal ho sira seluk ba fo testamunha hodi esplika detail liu konaba masakre ne’e,” dehan Levi.

Koalia konaba estatua ne’ebe mak estadu halo ne’e levi hatete nia orgulhu tebes tanba ho estatua ne’e laos deit reprejenta nia maibe reprejenta tomak joventude sira ne’ebe mak partisipa iha 12 Novembru 1991.

“Kona ba imagen estatua hau ho kolega Amali nian hau orgulhu tebes tanba estatua ne’e laos reprejenta hau ho kolega ne’e mesak maibe ami hotu ne’ebe mak partisipa iha demostrasaun ne’eba, iha estatua ne’eba lbuat balu mak la dun los tanba hau momentu ne’eba uza sepatu eagle kalsa levis malahuk no faru mutin maibe estaua ne’e hanesan militar fali maibe atu hadia fali estatua ne’e kompetensia estadu nian maibe hau ho kolega sira seluk orgulhu tebes ho estatua ne’e,” dehan Levi.

Hanesan joventude tempu uluk nian ne’ebe mak unidade metin Levi hatete nia parte sente triste tebes hare joventude timor oan sira ikus ne’e ne’ebe mak involve an iha grupu hodi ata fila fali malu moris la unidade no la kria pas no dame hanesan uluk nian. “Joven sira tenke aten barani hanesan uluk mai tenke unidade maske iha problema buka nafatin solusaun laos hanesan joven agora buka oho malu hela deit tanba ita laos ema seluk maibe mesak timor oan se laos ita mak hamutuk se fali no hau triste tebes tanba wainhira rona informasaun katak iha TL hau nia rain mosu grupu barak no kontinua oho malu tanba ne’e hau husu ba joven sira atu fo liman ba malu hodi perpara ita nia nasaun nia future sai diak liu tan tanba se laos ita mak komesa se fali mak atu komesa”.

Levi Bucar Corte Real moris iha Ainaro iha loron 21 fulan Maiu tinan 1975, Levi mai hosi aifuan domin, Manuel Bucar Araujo (aman) no Florensia Corte Real (inan), Levi iha familia hamutuk 10 feto 4, mane 6, no Levi rasik oan bad ala 6 hosi nain 10 ne’e.

Levi hahu nia estudu iha eskola Primaria iha Distritu Ainaro, depois tama ba iha eskola pre-sekundaria iha SMPK Ainaro depois remata SMPK, Levi kontinua halao nia estudu iha SMA Balide iha tinan 1989 no remata iha 1992, tanba Bapa sira buka atu oho Levi mos halai ba rai liur hodi kontinua nia estudu no agora dadaun hanesan finalist iha Universidade Coimbra Portugal no foti fakuldade Turismu nian.

Levi agora dadaun iha Timor no iha fulan ida ne’e nia laran Levi sei aranka fila fali ba Portugal hodi kontinua niania estudu ho kolega sira seluk, depois remata Levi mos promote ona ho kolega sira seluk sei fila hotu mai Timor iha Tinan oin hodi servi nasaun ne’e iha future mai hamutuk ho timor oan tomak. Thomas Sanches

Fonte http://jornal.suara-timor-lorosae.com/
levi-bucar-corte-real-ho-konsensia-rasik-ami-halo-manifestasaun-12-novembru

Sem comentários:

Hakerek ba Ami konta
Imi nia istoria, Ita nia istoria, Timor nia istoria.